Aeg lendab ruttu ja sügisel tekkinud idee teha Otepää poolik Ironman sai reaalsuseks kiiremini kui osata arvasin. Üritus iseenesest vägev ja kellel vähematki jaksu andku minna.
Stardieelne väike närv on olemas, kuid saan aru, et mõnel sõbral on ikka pea täitsa sassis. Kas ei näe sind üldse või siis ajab mingit soga. Respekt teile kaasas olevatele (elu)kaaslastele, et te elate sellist asja üle 🙂 Hommikune ratta ja kottide kontroll, joogid sisse, geelid rattale, kotti ja nüüd tunnike enne starti on jäänud.
600+ inimest individuaalstardis kõigil oraž müts peas, seisavad stardikoridoris. Kalipso seljas, päike kütab, kergelt soe on. Hommikul kell 7:00 oli juba 22 kraadi. Mingi hetk tunned, et ega vette minna pole vaja, kalipso on seest läbimärg, mõnna… Vette lastakse nelja inimese kaupa. Väga hea, ei ole pesumasinat. Tuleb ka minu kord, stardi paugust on juba möödunud 13 minutit. Esimesed on selleks ajaks juba lõpusirgel.
Ujumine. Sellega on nii, et kui enamus läksid, kas kiirpaadiga või vähemalt jetiga, siis mul on tunne, et ma läksin nagu suur rataslaev (Paddle steamer), suur, kohmakas, müriseb ja vett lendab palju aga edasi kuidagi ei vii. Alguses keegi hakkaks ette jääma ja näha oli, et kui ma kõditasin jalgu, siis ega see ei meeldinud. Tõmbasin kõrvale. Tõmbasin nii hästi kõrvale, et kogu see punt läks eest ära. Tuli korrigeerida ennast, isegi üks tüdruk tuli SUP-i lauaga ja vilistas mulle kõrva. Ok, eks edasi, edasi midagi huvitavat ei olnud kühveldasin ja kühveldasin. Kui finišisirge hakkas paistma, oli juba hea meel. Hea oli, et vees ei väsitanud ära. Vees olin kokku 00:49:37 nagu mulle Jaanus J ütles
“Kahju, et ujudes kogemata kaks ringi ujusid…”
jep põhimõtteliselt ajaliselt ujusin jah. Ega midagi kohe algab maismaa lõbu, kassipoeg sai veest välja.
Overall: 566
T1 oli kuskil 2:30
Ratas, kui sain selle selga oli ikka rõõm, siis tulid seljad vastu ja nii kõik 90km. Lihtne, kütad ja kütad, kettaga mehed tulevad ka selg ees vastu. Põhimõtteliselt olin kogu aeg tee keskel, ei olnud mõtet siblida. Vahel hõikan trennikaaslastele, tuttavatele. Plaan oli hoida 38 km/h keskmist, see sai ka ära tehtud, miinimum plaan vähemalt. Ühele kenale tüdrukule aitäh ka, kes oli Kanepi künka lõpus. Läks meelest, et jalgadel oli raske teisel ringil. Kenal naeratusel on huvitav jõud. Võib olla ta muigas või irvitas habemiku üle, mul vahet pole, too hetk andis see jõudu. Kokku siis 2 tundi 21 minutit oma kella järgi.
Overall: ?
T2 oli kuskil 1:40
Kiiresti jooksma ja oh üllatust, mina lähen esimesele ringile ja Harri Sokk läheb teisele. Liider jookseb, ma olen veidi ees. Mingi hetk ta läheb mööda, ma hoian taga ja nii me vahetusime kord tema, kord mina. Boonuseks sain telekasse ka. Pole paha vast liidriga joosta seniks kuni Pirmin vormistas ära. Seda oli ka huvitav pealt vaadata. Mina teisele ringile, kui võidu karjatused hakkasid pihta. Teine ring oli keerulisem, jänest ei olnud ees. Pidin ise tempot hoidma. Raske oli korraks 18-19 km vahel, selle elas üle ja lõppkäik sai sisse pandud, finiš imesse sisse. Jooksu aeg enda kella järgi 1:33
Otepää IM: 4:49:21
Overall : 54 / 626
“Kuidas oli 500-st võistlejast mööda minna peale ujumist?”
Miks enda kella järgi, sest ajasüsteem läks tuksi nendel. Seega ma ei teagi, mis ametlik aeg mul on mingis kohas või rattal või jooksus oli. Eks vahet pole, sekund siia-sinna. Samas oli naljaks, kui õhtul helistatakse ja küsitakse: “Mis ajal te umbes läksite ujuma?” Kõigil vahel juhtub. Aga mis seal ikka, üks medal rohkem ja positiivseid emotsioone ka, äge oli!
